KARTULI KASVATAMINE
MIS ON KARTUL?
Valgete, roosade või isegi lillade õitega kartulitaim näeb kena välja. Tema tõeline väärtus peitub aga maa all.
Kartul on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaim (samasse botaanilisse sugukonda kuulub ka tomat). Maapealne osa, mis koosneb vartest ja lehtedest, võib kasvada kuni 1 m kõrguseks. Nagu näitab liiginimetus (Solanum tuberosum), paikneb parim osa taimest hoopis maa all, kus asuvad mugulad, mis säilitavad taime varuaineid. Mugulad, mida tuntakse kartulite nime all, sisaldavad taime kasvamiseks vajalikke toitaineid.
Kui minna botaanilisest kirjeldusest kaugemale, on mugulad huvitavad eelkõige selle poolest, et … neid saab süüa!
TEEKOND TALDRIKULE
Enne kui kartul meie taldrikule jõuab, kulub taime kasvamiseks, kartulite koristamiseks ja müüki saatmiseks mitu kuud. Kartuli eluring kestab aprillist juuni-juuli-augusti keskpaigani (varajasem saak saadakse katteloori all kasvatatult). Septembris-oktoobris koristatakse juba tarbekartuli (säilituskartuli) saak. Hoidlatesse paigutatud kartulitega varustatakse poode kogu ülejäänud aasta jooksul.
Mahapanek
Talvel teeb talunik oma külviplaanid, valib sobivad põllud kartuli kasvatamiseks, sorteerib seemnekartuli ning valmistab selle ette mahapanekuks, näiteks eelidandab mugulaid. Mugulad pannakse maha kevadel, kui päike ja õhk on maapinna üles soojendanud, varajase kartuli saamiseks pannakse mugulad mulda varem ja kaetakse kattelooriga. Vagudesse pannakse mugulad hoolikalt ühtlasele sügavusele ja jättes taimede vahele ruumi, et nad kasvades üksteist ei häiriks. Samal ajal mahapanekuga kaetakse vaod mullaga. Tulevane kartulisaak valmib seega valguse eest kaitstult.
Harimine
Järgnevatel nädalatel areneb taime maapealne osa (varred, lehed ja siis õied) ning maa all moodustuvad mugulad. Iga taim kasvatab keskmiselt 10–20 mugulat. Vastavalt vajadusele taimi väetatakse, pritsitakse haiguste- ja putukatevastaseid taimekaitsevahendeid ning vajadusel ja võimalusel põlde ka niisutatakse, et tagada mugulate kasvamine. Suve lõpus niidetakse taime maapealsed osad ‒ varred ja lehed, et võimaldada mugulatel lõpuni valmida. Edaspidi ei kasva nad enam suuremaks, vaid moodustunud õrn koor kinnistub mugula külge. Paari-kolme nädala pärast võib saagikoristus juba alata.
Saagikoristus
Varajased kartulid on esimesed, mis enne lõplikku valmimist ära koristatakse. Tänu sellele on neil õhuke koor, mida on kerge eemaldada, pehme viljaliha ja kergelt magus maitse. Neid saab süüa juba juuni lõpust kuni poole augustini.
Säilituskartulid koristatakse septembris-oktoobris, kui nad on lõplikult valminud. Mugulad on selleks ajaks kasvanud piisavalt suureks ja saavutanud lõpliku valmiduse. Saagikoristuseks kasutatakse kartulikombaine, mis tõstavad kartulid üles koos mullaga, tänu millele ei kahjustata mugulaid. Muld separeeritakse välja, kartulid veerevad mööda linti, mille ääres nobenäpud eemaldavad sekkasattunud kivid, mullakamakad ja muud ebavajaliku. Seejärel lastakse saak hoolikalt konteinerisse ning toimetatakse hoidlatesse.
Ladustamine
Kui kartulid on koristatud, ladustatakse need spetsiaalsesse kartulihoidlasse. Tänapäeval kasutatakse Eestis kartuli ladustamiseks juba paljude põllumeeste-kartulikasvatajate poolt moodsamaid, vajalike ventileerimise ja kliimaseadmetega varustatud hoidlaid.
Kartulid ladustatakse umbes ühe tonni mahutavatesse konteineritesse, kus saab neid paremini kuivatada, säilitada ja korraldada võimalikult hästi nende sorteerimist, pakendamist ja laost väljaviimist. Kasutatakse ka puistes hoiustamist, nagu tehti seda varasematel aegadel, kuid see meetod on töömahukam ja suuremate kadudega.
Kartuleid hoitakse pimedas ja ühtlase niiskustasemega ruumis temperatuuril umbes 6 °C. Moodsaid hooneid õhutatakse elektrooniliste süsteemide abil.
Sellistes oludes saab kartuleid hoiustada mitu kuud, säilitades seejuures nende välimuse, tervislikud ja toitvad omadused. Kartuli kvaliteeti kontrollitakse pidevalt, seejuures kindlasti ka enne müüki saatmist.
Ettevalmistamine müügiks
Pärast seda, kui kartulid on põrutustundlikkuse vähendamiseks üles soojendatud, transporditakse need vajadusel vastavalt tellimustele töötlemiskeskustesse. Nii toimub see vähemalt tulundusühistu Talukartul liikmete kartulisaagiga, mida sorteeritakse ja pakendatakse Roosna-Alliku kartulikeskuses. Käitlemise ajal jälgitakse, et temperatuur oleks üle 10 °C.
Enne pakendamist ja poodidesse saatmist sorteeritakse kartul suuruse järgi ning puhastatakse, vahel ka pestakse. Pakendil on etikett, kuhu on kohustuslik märkida kartuli sort, päritolu ja suurus. Tarbijale vajalik teave sordiomaduste kohta pole kohustuslik, küll aga näitab see tootjapoolset lugupidamist ostja vastu.
Kartul poodides
Kartul on eestlaste toidulaual pikka aega olulisel kohal olnud. Aastas süüakse meil värsket kartulit umbes 80‒90 kg elaniku kohta. Kartulit on poodides saada kogu aasta vältel mitmes sordis, värvis ja suuruses, nii kilepakendites, võrkpakendites, paberkottides kui ka lahtiselt.